Tallinn-Tartu maantee äärde kerkiv päikesepark peideti Kaamose perepäeva raames ära
Kaamose perepäeva raames võtsime eesmärgiks ära peita Tallinn-Tartu maantee äärde kerkiv päikesepark.
Harjumaale Kännu külasse kerkiv KC Energy päikesepark sai nädalavahetusel Kaamose perepäeva raames haljastuse, mis tulevikus varjab paneele möödasõitjate ja piirkonna inimeste pilkude eest. Uudse lahenduse ja üle 3 megavatise võimsusega päikesepark alustab tööd juba mai lõpus.
“Vaida alevikku kerkiv 3,3 MW võimsusega Kännu päikesepark alustab tööd mai lõpust. Kohaliku omavalitsuse ja läheduses elavate inimeste soove arvesse võttes otsustasime projekti kaasata maastikuarhitekti, kelle rätsepatöö tagab päikesepargile n-ö visuaalse varjutuse. Varjatuks jääb park nii Tallinn-Tartu maanteel sõitvatele inimestele kui lähikaudsetele elanikele ning sobitub nõnda paremini ümbritsevasse elukeskkonda,” ütles KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Puude istikud pandi Kännu päikesepargi ümber mulda 4. mail toimunud Kaamose perepäeva raames. Kokku oli töödega abiks 80 inimest ning istutati ligi 120 puud.
Haljastuslahenduse teinud maastikuarhitekt Liivi Mäekallase sõnul liialt suurt valikut istutavate taimede osas ei olnud, sest üldplaneeringust lähtuvalt pidi puude kõrgus olema vähemalt 10 meetrit.
“Eesti kliimatingimustes hästi kasvavaid puittaimi, mis varjaks vaadet nii suvel kui talvel, palju ei ole. Analüüsi tulemusena leiti, et ala ümbritsema tuleks istutada harilikud kuused ja männid ning kohta, kus vaated elamualadelt ei ole avatud, grupina ka paradiisiõunapuud. Pargi lõunaküljel on kasvama pandud kitsama ja madalama väljanägemisega serbia kuused.”
Mäekallas märkis, et haljastusega lisandub positiivne kasu ka ökoloogilisest aspektist – maastik muutub mitmekesisemaks pakkudes näiteks lindudele varjepaiku.
“Haljastuse rajamisel on puude istikud veel väikesed ning ei kata koheselt vaadet. Hea kasvuhoo tagamiseks peab neile alguses kasvuruumi jätma, seega tõenäoliselt 4-6 aastaga võivad juba osade okaspuude oksad kokku puutuda. Umbes 10-15 aasta pärast on varjestus inimsilma kõrguselt vaadelduna juba väga hea,” ütles ta.
Samas nentis Mäekallas, et puude kasvades tekib paneelidele osaline vari. “Tulevikus hakkavad päikesepargi servades olevad puud paneele kohati varjama, kuid peamine haljaspuhver asub päikesepargi idaküljel ehk tõusva päikese vari liigub lõunaks minema ja suurim päikesevalgus saab püütud,” ütles Mäekallas.
Pärast haljastustöid ning tehnilisi teste lülitakse park töösse ma lõpus. Päikesepargi võimsusega on ära võimalik katta sisuliselt kogu piirkonna 1000 majapidamise elektritarve. Park paikneb 4,8 hektaril.