Lammaste niitmistööd päikeseparkides hakkavad selleks aastaks lõpule jõudma
30.09.2025
Oktoobriga lõppeb taastuvenergia arendaja KC Energy päikeseparkides elavate 260 lamba niitmishooaeg. Lambad tegutsevad veel viimaseid nädalaid seitsmes erinevas päikesepargis üle Eesti.
„Sõlmisime lambakasvatajatega selleks heinakasvu perioodiks lepingud lammaste karjatamiseks seitsmes KC Energy päikesepargis, kus toimetab endiselt ligi 260 lammast,“ ütles KC Energy tootmisjuht Hardi Puusepp. „Lammaste abil päikesepargi niitmine on vaikne ja keskkonnasäästlik viis suurte heinamaade hooldamiseks. Kuna kasvataja viib ja hooldab lambaid kodusest talust kaugemal, aitab KC Energy omalt poolt kompenseerida lisanduvaid kulusid ja lambakasvataja saab samal ajal oma rohumaadel koguda talvist sööta“ lisas ta.
Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisteaduse õppetooli vanemlektor Peep Piirsalu märkis, et ka teadusuuringute põhjal sobivad päikesepargid hästi lammaste karjatamiseks.
„2023. aastal Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud näitavad, et päikeseparkides karjatamine on kasulik nii lambakasvatusele kui ka parkide haldajatele. Päikesepaneelid pakuvad loomadele varju, mis vähendab kuumastressi suveperioodil ning toetab loomade heaolu,“ selgitas Piirsalu.
Ta lisas, et päikesepargid ka turvalised „kiskjakindlad kindlused“, kuna on tarastatud selliselt, et kiskjad sisse ei pääse. See vähendab lambakasvatajate jaoks vajadust ise karjamaid aiaga piirata ning võimaldab suvist karjatamist väiksemate kuludega. „Toetan ideed karjatada lambaid päikeseparkides ja leian, et selline lähenemine vääriks Eestis laiemat kasutuselevõttu, kuid mõistlik oleks sellist uut praktikat ka võimaliku ühise teadusprojekti raames uurida,“ lisas ta.
KC Energy tootmisjuht märkis, et ka lammastele sobib silmnähtavalt päikesepargi elu. „Anija pargis juhtus sel kevadel lõbus seik. Enne, kui rohi oli piisavalt kasvanud, et lambad sinna sööma viia, otsustas viis lammast oma koduaedikust otse päikesepargi värava juurde põgeneda. Esialgu viisid lambakasvatajad nad tagasi, kuid kui lambad teist korda aedikust plehku panid ja päikesepargi värava juurde jõudsid, lubati nad sisse ja neile anti seal sööta seni, kuni muru oli piisavalt kasvanud,“ kirjeldas ta.
Puusepp sõnas, et kui lambad päikesepargis kasvavat heina, näiteks nõgeseid, ära süüa ei soovi, hoolitsevad lambakasvatajad selle eest, et rohi paneelide ette ei kasvaks. Mõnes pargis, näiteks Maramaa lähistel, on territoorium sedavõrd suur, et eelmisel aastal õnnestus lambakasvatajal seal heina teha ning see lammastele talviseks söödaks kokku koguda. Kuna eelmise aasta suvi oli põuane ning heina kasv paiguti hõre, siis oli päikesepargist saadud hein kasvatajale suureks abiks
Lammaste viibimine päikeseparkides kestab üldjuhul rohukasvu perioodi lõpuni, mis tähendab, et oktoobri jooksul hakkab enamik lammastest talvekorteritesse liikuma. See, millal täpselt lambad selleks aastaks päikeseparkidest ära liiguvad, sõltub KC Energy tootmisjuhi sõnul ilmastikuoludest.
Lambad nautisid tänavu päikesepargi elu Kuusalu, Anija, Pihlaka, Maramaa, Maaritsa, Ruusa ja Saku päikeseparkides.