Kliimaministeerium on värskelt valmis saanud energiamajanduse arengukava (
ENMAK 2035) uuendatud versiooni ja selle keskkonnamõjude analüüsi, mis määrab meie majanduse ja kogu ühiskonna selgrooks oleva energiapoliitika suuna järgmiseks kümnendiks.
Kava lubab justkui kõike korraga – odavat elektrit, suures mahus täiendavaid taastuvenergiavõimsusi ning energiajulgeolekut. Seevastu kained arvutused ja viimase aja analüüsid lisavad meepotti mitu tilka tõrva.
Oluline aspekt, mis võiks olla käsitletud kogu taastuvenergia arendamise diskussioonis lähikümnendi vaates, on energiatarbimise adekvaatne prognoos ja trendi pidev seire.
Üldiselt usutakse, sh Arenguseire Keskus oma viimases energeetikateemalises analüüsis, et energia kogutarbimine kasvab salvestite, soojuspumpade ja elektriautode ning samuti uute energiamahukate tehnoloogiate ning tööstuslahenduste arvel. Siiski peame teraselt analüüsima ja aru saama, kui palju ja mille arvel Eestis tarbimine suureneb.
Prognoos päriseluga kooskõlla
ENMAKi optimistlik hinnaprognoos ja täiendavate võimsuste rajamise arvutus lähtub eeldusest, et võrreldes lähiaastatega, mil Eesti elektritarbimise kogumaht on kõikunud 8,0–8,9 TWh vahel aastas, suureneb see järgmisel kümnel aastal pea kaks korda ehk 15,4 TWh tasemeni.
Kõik me soovime otse loomulikult, et Eestisse tuleks uusi ja suuri tööstusi ning lisanduks uusi võimalusi meie majandusele hoo andmiseks. Aga täna pole ei majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ega välisinvesteeringuid meile meelitava EISi andmetel sellises mahus suurtarbijaid Eestisse terendamas.
Vastupidi, äsja on taas tulnud uudiseid mitmest suurinvesteeringu luhtumisest, olgu selleks Rootsi telekomihiiu Ericssoni otsus loobuda Eestisse uue tehase rajamisest keerukate majandusolude tõttu või ka Pärnu rohemetanoolitehase pikk planeerimisprotsess, millele värskelt on keskkonnaühendused vastu astunud.
Samuti tuleb kainelt vaadata otsa faktile, et meie tänane tarbimine ei ole viimase kümne aastaga pea üldse kasvanud. Seega, kui riik kiiremas korras lisainvesteeringute toetamiseks võimalusi ei näe, siis praegune habras majandusseis, ettevõtjat pigistav maksukeskkond ning planeeringutega seotud takistused eesootaval kümnel aastal elektri suurtarbimise hoogustamist ei soosi.