KC Energy tegevjuht: majandus vajab kasvuks suurtööstuseid, kuid kõrge elektrihind tõukab investeeringud eemale
19.02.2025
Tööstused vajavad toimimiseks piisavas mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga elektrit ning riik on eesmärgiks seadnud, et viie aasta pärast oleks kogu Eesti elektritarbimine kaetud taastuvenergiaga. KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits selgitab võimalusi, kuidas täita kolm eesmärki, ilma et riik peaks rakendama ulatuslikke toetusmeetmeid või raiskama riigi rahakotist miljardeid.
Eesti majandus vajab tõusuks uusi ja suuri tööstusi, kuid hetkeseisuga pole tööstusinvesteeringuid paista, sest suurtarbijaid peletab eemale regulatiivne ebastabiilsus, kasvavad tööjõusisendid, puuduva kvalifikatsiooniga tööjõud ning kõikuv, pigem kõrge elektrihind. Taastuvenergia kiires tempos arendamiseks pole hinnaalandusi ei vaja. Küll aga vajab tootja kindlust energia tarbimise osas, hinna stabiilsus on oluline lõpptarbija vaatest.
Esimene võimalus, kuidas suurtarbijad oma elektri hinda alla tuua saavad, on tööstuse kõrvale taastuvenergia tootmisvõimekuse loomine või siis vastupidi tööstuse toomine taastuvenergia tootmise kõrvale. Näiteks on nii teinud ka Valgamaa üks suuremaid tööandjaid – 170 töötajaga Helme aleviku lähedal tegutsev puidutööstusfirma Combiwood. KC Energyga ärikliendi otselepingu sõlminud Combiwoodi eesmärk pole edastada päikesepargi toodetavat elektrit mitte võrku, vaid tarbida ära otse puidutööstuses. Näiteks mullu tuli kolmandik kogu tehase tarbitud elektrist otse päikesepargist.
Tegemist on Eesti ühe esimese sellist tüüpi lepinguga, mis kindlustab tehasele pikaajalise kindluse energiasisendi osas. Ärikliendi lahendusega päikesepark tähendab, et puidutööstus saab tänu pikaajalisele täisteenusele keskmisest turust soodsamat elektrit ja seda järgmised 25 aastat. See alandab oluliselt tehase kaalutud keskmist elektrihinda kogu aasta lõikes.
Toetada tuleb tarbijaid
Ministeeriumi arvutuste kohaselt võiks elektri börsihind langeda 2035. aastaks 4,2 sendi võrra kilovatt-tunni kohta. Arvestades, et mullu oli elektri börsihind pea 10,6 senti kilovatt-tund, võib rahuloluks tõepoolest põhjust olla. Aga nagu me teame, siis kulu tarbijatele ei koosne kaugeltki börsihinnast, vaid võrgutasust, maksudest, taastuvenergiatasust. Kõik need kulukomponendid on kahjuks kasvutrendis ega anna tarbijale põhjust optimismiks.
Samas, kui praegusest taastuvenergia kasvuplaanist jääksid meretuulepargid välja ja jätkaksime täiel võimsusel tuulikutest, päikesepaneelidest ja salvestuslahendustest koosnevate hübriidparkide rajamist, siis täiendavat elektrihinna tõusu oodata poleks ning sellele vaatamata täidaksime juba täna Eleringi menetluses olevate taastuvenergia lahendustega Eesti tarbimist 100% ulatuses roheelektriga.
Arenduses olevad taastuvenergia projektid vajavad investeerimiskindluse saavutamiseks elektri hinna kindlust enam kui kümneks aastaks. Elektri hinna kindlus on eriti oluline suurtarbijatele, sest selleta on keeruline jõuda investeerimiskindluseni, mis võimaldaks neil laieneda ja tarbimismahte kasvatada. Nii arendajad kui ka tarbijad vajavad elektri hinna kokkulepet, kuid praegu pole osapooltel julgust pikaajaliste kokkulepete sõlmimiseks, sest puudub arusaam, milline saab elektri hind olema viie või kümne aasta pärast.
Tegelikult tulekski riigi motiveerimis- ja toetussüsteem väga selgelt ümber pöörata. Riik peaks toetused suunama arendajatelt tarbijatele, kes võiks saada ise valida, milliste siseriikliku tootjatega hinnakokkuleppeid sõlmida soovitakse. Ehk siis selle asemel, et maksta tootjatele dotatsioone, võiks läbi võrgutasude vähendamise, aktsiiside ja muude maksude vabastamise motiveeruda ettevõtjat ja eratarbijat roheenergiat kasutama.
Suurtarbijate otselepingud arendajatega, tarbijate toetamine ja päikese- tuule- ja salvestusvõimsustega hübriidparkide ehitamine, tagaks ettevõtjatele investeerimiskindluse, riikliku varustuskindluse ja valmiks võrdlemisi kiiresti. Konkurentsivõimeline elektrihind meelitab tööstusinvesteeringud Eestisse.
KC Energy eesmärk on olla käimasoleva kümnendi lõpuks Baltikumi üks suurimaid taastuvenergia tootjaid. KC Energy opereerib täna üle 50 taastuvenergia tootmist üle Eesti. Viimased tootmisüksused valmisid Paldiskis ja Vaidas ning Harjumaal, Kehra külje all on alanud on pea 53 megavatise Pihlaka päikesepargi arendus.
Vaata järele Mihkel Looritsa ülesastumist Eesti Energeetika konverentsi paneelis.