Mihkel Loorits: mitte midagi tehes muutuvad šokeerivad elektriarved normaalsuseks

27.02.2026

Eelmisel aastal tarbiti Eestis 8,3 teravatt-tundi elektrit, millest enam kui kolmandik tuli impordist, mis tähendab ligi 3-teravatt-tunnist elektridefitsiiti. See kõik peegeldus jaanuarikuu rekordkõrgetes elektriarvetes. Paraku ei pruugi see šokk olla ajutine. Kuna Põhjamaade elektritarbimine lähitulevikus suureneb, tõotab imporditav elekter veelgi kallineda.

„Elektrihindade võimalik volatiilsus oli mõneks ajaks tarbijate mõtetest ununenud, kuid veebruari alguses saadud arved tuletasid tõsiasja kibedalt meelde – kuu keskmine hind ulatus 154 euroni megavatt-tunni kohta, mis oli pea kaks korda kallim kui eelmise aasta keskmine elektri hind,“ ütles KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.

„Tasub meenutada, et elektri hind on olnud varem veelgi kõrgem: näiteks 2022. aasta augustis ulatus kuu keskmine hind 361 euroni megavatt-tunni kohta. Ometi tekkisid rekordkõrged arved just tänavu, sest elektridefitsiit tekkis külmal kuul, mil tarbimine oli tipus.“

Loorits märkis, et kuigi oleme 2022. aasta augustiga võrreldes kahekordistanud päikese- ja tuuleenergia tootmist, teeb muret jätkuv kohaliku tootmise nappus – 2025. aastal moodustas import 37% Eesti tarbitud elektrist. „Impordist sõltuvuse vähendamiseks tuleb suurendada juhitavat tootmisvõimsust, tuues turule rohkem päikese- ja tuuleenergiat ning akulahendusi, samuti tagada kindlus uute investeeringute ja tarbijate tulekuks,“ ütles ta.

KC Energy Eesti on viimasel viiel aastal väga jõuliselt taastuvenergiale üleminekusse panustanud. Mullu tootis ettevõte 87,6 GWh päikeseenergiat, mis moodustas ligikaudu 8% Eesti aastasest päikeseenergia toodangust. Arendajana on ettevõtte ambitsioon toota 2030. aastaks veerand Eesti elektritarbimisest – tuulest ja päikesest kombineerituna salvestuslahendustega. Selle eesmärgi nimel on tänaseks investeeritud üle 115 miljoni euro.

See ei ole aga lihtne tee – lisaks arendajate initsiatiivile on vaja ka riigipoolset aktiivset kaasamõtlemist ja regulatiivset paindlikkust. „Praegused planeeringumenetlused on aeglased, et mitte öelda pausile pandud ning ka vähempakkumiste süsteem ei taga alati lubatud võimsuste realiseerimist. Riik peab looma usaldusväärsed ja läbipaistvad reeglid, et arendajad saaksid planeerida ja teha pikaajalisi investeeringuid,“ ütles Loorits.

Esimeseks sammuks on KC Energy juhi sõnul riiklikult tähtsate projektide defineerimine ning nende planeeringute ja vajalike lubade menetluse kiirendamine. „Planeeringute kiirtee aitaks väga selgelt kaasa taastuvenergia võimsuste tempokamale arendamisele, samuti parandada koostööd kohalike omavalitsuste ja arendajate vahel,“ sõnas Loorits.

KC Energy tegevjuhi sõnul tuleb kiiresti tegutseda, sest Põhjamaadest imporditav elekter näitab selgeid kallinemise märke. Surve on tinginud tööstusettevõtete kasvav elektrivajadus, uute suurtarbijate lisandumine, andmekeskuste tulek ning elektriautode levik. Loorits lisas, et viimastel aastatel on eriti jõuliselt esile kerkinud planeeritavate andmekeskuste elektrivajadus. Näiteks rajatakse Norra Narvikusse Euroopa esimene 230 MW võimsusega OpenAI andmekeskus, lisaks on plaanis ka Google’i ja TikToki andmekeskused.

„Prognooside kohaselt suurendavad andmekeskused ülemaailmselt lähikümnendil oluliselt elektritarbimist ning mõistagi selle hinda. Soome valitsuse tellitud hiljutise uuringu kohaselt võib ulatuslik uute andmekeskuste rajamine tõsta sealset keskmist elektri hinda 2030. aastaks ligikaudu 10%,“ ütles Loorits.

„Kõik see tähendab, et elekter, mida oleme soodsatel aegadel harjunud Põhjamaadest importima, suunatakse üha enam kohaliku nõudluse katmiseks. Kui Eesti ei suuda suurendada kodumaist tootmist, sõltume jätkuvalt välisallikatest ning jaanuariga sarnased kõrged elektriarved võivad muutuda normiks, mitte erandiks,“ sõnas ta.

Arendajad on KC Energy juhi sõnul muutusteks ja investeeringuteks valmis, kuid vajalikud on ka teised sammud. „Esiteks paneme riigi poolt planeeringud liikuma – muudame taastuvenergia võimsuste loomise riiklikult oluliseks teemaks ning anname asjadele ametliku ja kiirema käigu. Teiseks kuulame, arutame ja teeme koostööd kohalike kogukondade, omavalitsuste ja arendajatega, sest ainult nii on võimalik muutusi ellu kutsuda.“

Viimased

Uudis19.01.2026