Kolme aasta pärast võib päikeseelekter katta pool Eesti tarbimisest
Septembri lõpu seisuga oli Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi andmetel päikeseelektrijaamade 2023. aastal kogutoodang 11,2 protsenti Eesti kogutarbimisest ning arvestades töös olevaid suuri arendusi võib taastuvenergia tootjate prognooside kohaselt juba kolme aasta pärast päikeseenergiaga ära katta pool Eesti elektritarbimisest.
Üheksa kuu kokkuvõttes kattis taastuvelekter 35 protsenti tarbimisest. Septembri lõpu seisuga oli Eesti elektritarbimine 5755 gigavatt-tundi, millest 646 gigavatt-tundi moodustus päikeseenergia. Eelmisel aastal moodustas toodetud 559 gigavatt-tundi päikeseenergiat 6,8 protsenti aasta kogutarbimisest ja tunamullu toodetud 329 gigavatt-tundi oli 3,9 protsenti 2021. aasta kogutarbimisest, teatas energiafirma .
juhatuse liikme Ott Antsmaa sõnul peegeldab statistika päikeseenergia arendamise oodatust kiiremat arenguhüpet. “Päikeseline aeg selleks aastaks on juba läbi. Tuginedes varasematele andmetele, siis võib öelda, et üheksa kuuga on kätte saadud 94 protsenti aastasest päikeseenergia kogutoodangust ning viimased kuus protsenti lisanduvad aasta kolmel viimasel kuul,” märkis ta.
Võrreldes möödunud aastaga on Eesti päikeseenergia osakaal Antsmaa sõnul kahekordistunud, sealjuures on toodangu maht üheksa esimese kuu andmetel andnud 10 protsenti Eesti päikeseenergia kogumahust.
Ta lisas, et Eleringi avalike andmete alusel on liitumismenetluses ligi 2700 megavatti liitumisvõimsusega päikeseparke, mille liitumislepingute valmimise tähtajad jäävad vahemikku 2023–2026. “See tähendab, et selle mahu väljaehitamisel lisanduks päikeseenergia toodangut süsteemi orienteeruvalt 3500 gigavatt-tundi, mis koos tänase mahuga kataks hinnanguliselt poole Eesti aastasest elektrienergia tarbimisest,” tõi Antsmaa välja.
“Kõik eelmainitud projektid tulenevalt keerulisest finantseerimiskeskkonnast samas kindlasti ei realiseeru või realiseeruvad väiksemas mahus kui plaanitud. Teadaolevalt on hetkel ehituses üle 250 megavati ulatuses suuremahulisi päikeseparke, mis võiksid tööd alustada järgmise aasta jooksul. Selle pinnalt võiks prognoosida, et aastal 2025 jõutakse päikeseenergia toodanguga 1000 gigavatt-tunni piiri lähistele,” ütles Antsmaa.
tegevjuht Mihkel Loorits märkis, et mida rohkem on lisandumas taastuvenergiat, seda suuremaks muutuvad ka elektrihinna kõikumised. “Selleks, et energiavoogu ühtlustada ja vähendada börsihinna kõikumist näeme, et tulevikus peaksid olema loodud tunni või paaritunnised lühiajalised salvestusvõimekused võimalikult paljudes elektrijaamades,” lausus Loorits.
Energiasalvestus ehk võimekus kogutud energiat endale sobival ajal tarbida on Looritsa sõnul taastuvenergia tulevik. Ta märgib et, portfelli pealt nähakse vajadust paari aastases perspektiivist 10–30 megavatt-tunni ulatuses salvestusvõimsuste paigaldamiseks, mille toimimiseks on vajalik õiguskindlust ja selgemaid regulatsioone. Kui Antsmaa märkis, et kolme aasta pärast võiks pool Eestit aastasest elektritarbimisest päikeseenergiaga ära katta, siis Looritsa sõnul saab teise poole tarbimisest ära katta läbi päikeseparkide päikeseparkide salvestuslahenduse ja maismaa tuuleparkide koosmõjus.