Ekspert analüüsib: kui kaugel on Eesti eesmärgist katta kogu aastane elektritarbimine taastuvenergiaga?
Eleringi jooksevandmete kohaselt tootsid tänavu esimesel poolaastal päikeseelektrijaamad 515 GWh päikeseenergiat, mida on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kolmandiku võrra rohkem. Tuuleenergiat toodeti 451 GWh, mida on ligi 28% rohkem kui 2023. aasta esimesel poolaastal. Ülejäänud taastuvenergia toodeti biomassist, biogaasist, hüdroenergiast ja jäätmetest.
“Päikese- ja tuuleenergia toodangu kasv suurendas ka taastuvenergia osakaalu kogutarbimisest – kui mullu toodeti esimesel poolaastal 1399 GWh taastuvenergiat, siis tänavu suurenes tootmine 1703 GWh-ni. Ehk kui möödunud aasta esimesel poolel moodustas taastuvenergia 35% kogu elektritarbimisest, siis tänavu kerkis osakaal 41%-ni,” ütles KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Riiklik eesmärk on toota 2030. aastaks kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Loorits nentis, et kui taastuvenergia osakaal igal aastal tänavusele sarnaselt ehk umbes 300 GWh võrra kasvab, siis jõuab Eesti taastuvenergia tootmine 100%-ni alles 2032. aasta esimeseks pooleks.
“Kuigi pealtnäha Eesti praeguse tempoga edasi liikudes taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks ei saavuta, siis ei tohi siinkohal ära unustada, et Eleringi avalike andmete alusel on liitumismenetluses üle 3500 megavati võimsusega päikese- ja tuuleenergia võimsusi. Planeeritud taastuvenergia võimsuste väljaehitamisel jõuame eesmärgini 2030. aastaks,” ütles ta.
Loorits lisas, et KC Energy osakaal Eesti taastuvenergiast on hetkel ca kümnendik, kuid 2030. aasta eesmärgiks on panustada tuule-, päikese ja salvestusvõimsustega varustatud hübriidparkidega Eesti taastuvenergiasse aastas 1800 GWh, mis tänase tarbimise juures oleks üle viiendiku Eestis tarbitud elektrist.