Loorits ERRis: paneme energiakaardile ausalt kõik ohud ja võimalused
05.12.2024
Nii arendajad kui ka tarbijad vajavad elektri hinna kokkulepet, kuid praegu pole osapooltel julgust pikaajaliste kokkulepete sõlmimiseks, sest puudub arusaam, milline saab elektri hind olema viie või kümne aasta pärast, kirjutas Mihkel Loorits ERRis.
Hiljutisel kliimamuutuste konverentsil lepiti kokku arengumaade toetamises 300 miljardi dollariga aastas, mis leevendaks kliimamuutuste mõjusid, mida arenenud maad on globaalse majanduse ülesehitamisega põhjustanud.
Eestis aga ei ole me veel jõudnud arusaamiseni, kuidas 2030. ja 2050. aastaks seatud sihte energiamajanduses täpsemalt saavutada. Kahtluseta on võtmeküsimus kaasamises, tarbijate, turuosaliste, omavalitsuste, erinevate ministeeriumide ning põhjalikus analüüsis, sest praegused otsused mõjutavad meie majandust mitte lähiaastatel, vaid järgmistel kümnenditel.
Puudu on kavandatud muudatuste kogumõju
Analüüsides sellest lähtuvalt menetluses olevaid valdkondlikke seadusemuudatusi tuleks esmalt vaadata kainelt üle alusandmed.
Praegu proovib valitsus kiirendatud korras jõuda meretuuleparkide toodangu toetamiseni, mida tehtaks 20 aasta vältel. See tähendaks garantiimehhanismi meretuuleparkidele 65 eurot/megavatt-tunni kohta ja 12 aastast garantiimehhanismi maismaa tuuleparkidele 20 eurot/MWh kohta. Nendel sammudel on märkimisväärselt mõju tarbijate rahakotile.
Peame arvestama, et elektrituru muutmise seaduseelnõu stsenaariumi kohaselt oleks elektri hind 2030. aastal toetuste tõttu keskmiselt 179 eurot/MWh, millele lisandub kodumajapidamiste puhul veel käibemaks. Samuti ei ole veel selget prognoosi, milliseks kujunevad võrgutasud ja taastuvenergiatasud tuuleenergiale makstavate dotatsioonide tõttu. Kõik need tegurid tuleks ühele pildile kokku tuua.
Loe lugu täismahus ERRist.